Euroopa Liidu vastused terrorismilainele

Ramon.Loik@gmail.com

AFP/Scanpix

Brüsselis Molenbeeki linnaosas avati 

novembri algul mälestusmärk Pariisi ja Brüsseli terrorirünnakute ohvritele.

Euroopa Liit on koostööd terrorismiga

võitlemisel suurendanud ja kavatseb

seda tulevikus veelgi kasvatada.

Source: Diplomaatia nr 159 (Nov 2016)

Sisejulgeoleku koostöö-
võimalusi on EL 
liikmesriikide vahel suuren-
datud, kuid neid tuleks 
senisest paremini kasutada.

Aastad 2015–16 lähevad
Euroopa lähiajalukku
ilmselt kui käimasoleva
kümnendi ühed kõige
rahutumad ja traagilisemad.

Piisab, kui meenutada
terroriaktide seeriat –

november 2015 Pariis, 
märts 2016 Brüssel, 
14. juuli 2016 Nice, 
22. juuli 2016 München..

Oht selle kurva loetelu jätkumiseks püsib kõrge ja nõuab sisejulgeolekualase koostöö arendamist uuele tasemele. Euroopa avalikkuse turvatunde erosiooni peegeldavad viimaste aastate Eurostati andmed,¹ millest võib järeldada, et julgeoleku ja õiguskaitse tagamist peetakse muuhulgas rändekriisis ning majandusseisakus vaevleva Euroopa Liidu üheks olulisimaks ülesandeks.

Eelmise aasta aprillis võttis Euroopa Komisjon vastu täiendava Euroopa julgeoleku tegevuskava aastani 2020, milles sõnastatud väljakutsete fookuses on radikaliseerumise ennetamine ja varajane avastamine ning senisest tulemuslikum võitlus terrorismi ja piiriülese organiseeritud kuritegevusega.² Samuti pakutakse välja meetmeid rändekriisis rebeneva piirihalduse ulatuslikumaks remondiks, et illegaalsete liikumiste „võrgusilmad“ oleksid võimalikult tihedad. 

Organisatsiooniliselt olulise sammuna käivitati käesoleva aasta 1. jaanuarist Euroopa politseiameti Europol juures Euroopa terrorismivastase võitluse keskus (ingl k: The European Counter Terrorism Centre), mille 25 töötajat ja ligikaudu kahe miljoni euro suurune aastaeelarve peaks täiendavalt toetama liikmesriikide võitlust leviva radikaliseerumisega, tagades eesmärgina parema koordineerituse ja vastutavate asutuste vahelise sujuvama koostöö. 

Kujunenud olukorrast ja järgnevatest sammudest näeme, et soovitav piiriülene tulemuslikkus on takerdunud nii liikmesriikide erinevate prioriteetide, väheühilduvate õiguskordade kui ka ametkondadevahelise infovahetuse puslesse, kuhu tuleb suunata ka jõupingutused uuteks lahendusteks. Lähiaastad näitavad, kas EL suudab sisejulgeoleku tagamisse ja turvatunde tõstmisse reaalset lisapanust anda.

Kriminaalõigustike lähendamine

Vaatamata Brexitile võib Euroopa Liidu liikmesriikide enamuse seisukohtadest välja lugeda hoiakut, et praegust siseturvalisuse mõõnaperioodi tuleb võtta olulise õppetunnina reaalsest vajadusest koostööd tugevdada.³ Õiguslik baas sellele arengusuunale on loodud 2009. aasta detsembrist jõustunud Lissaboni lepingu täiendustega, milles lepiti muuhulgas kokku kriminaalasjades tehtavate kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise garantii ja vajadusel kriminaalõiguse alaste õigusaktide lähendamine (harmoneerimine). 

Ühtlasi sätestati, et Euroopa Liit võib direktiivide abil kehtestada miinimumeeskirjad kuritegude ja karistuste määratlemiseks eriti ohtlike piiriülese mõõtmega kuriteoliikide puhul, tulenevalt nende olemusest, mõjust või erivajadusest võidelda nende vastu ühtsetel alustel.

Piiriülese organiseeritud kuritegevuse liigid, mille osas võib EL kehtestada ühtsed definitsioonid (kuriteokoosseisud) ja miinimumstandardid sanktsioonide osas on terrorism, inimkaubandus, naiste ja laste seksuaalne ärakasutamine, ebaseaduslik uimastikaubandus, ebaseaduslik relvaäri, rahapesu, korruptsioon, maksevahendite võltsimine, arvutikuriteod ning organiseeritud kuritegevus.⁴ Seejuures ei ole esitatud loetelu lõplik, sest sama lepingu järgi võib sõltuvalt kuritegevusealase olukorra kujunemisest teha ELi Nõukogu Euroopa Parlamendi nõusolekul ühehäälselt otsuse, milles määratletakse ka muud kuriteovaldkonnad, mis vastavad piiriülese raske organiseeritud kuriteo kriteeriumidele. 

Seega on loodud primaarõiguslik alus ja sätestatud ELi tasandi protseduur liikmesriikide kriminaalõigustike sünkroniseerimiseks, millega tuleks kiirendatult edasi liikuda. Selgitatud lepingulist alust arendades on menetluses direktiiv, millega nähakse ette ELi ühtsed määratlused terroriaktidele. Ülesannet komplitseerib selliste terrorismiga seotud tegevuste, nagu n-ö välisvõitlejaks siirdumine, koolitus ja reisimine välismaal terrorismiga seonduvatel eesmärkidel, radikaliseerumise õhutamine või toetamine, ühene defineerimine liikmesriikide kriminaalõigustikke harmoneerivalt. 

Võib ju väidelda, et puuduvad üheselt tunnustatud definitsioonid ka sellistele mõistetele nagu „fundamentalism“, „antikolonialism“ vms, mis ometigi ei takista meil neid tähistajaid enam-vähem üldarusaadavalt kasutada. Viimasest tuleb siiski rangemalt eristada terrorismi juriidilist määratlust, mis võimaldaks piiriülest (kriminaal)uurimist ühistes uurimisgruppides ja pädevat õigusemõistmist. Kui tavatingimustes võtaks selline õiguslik „kokkukasvamine“ ilmselt aastakümneid, siis Pariisi, Brüsseli jt Euroopa linnade tänavatel toimuv terrorivägivald katalüseerib loodetavasti nii mõnedki poliitilised vaidlused ning kiirendab juriidiliste erimeelsuste lahendamist ühises sisejulgeoleku ja õiguskaitse ruumis.

Välispiiri kontrollisõela tihendamine

Migratsioonikriisi käigus on teadvustunud paremini kui varem, et sisepiirideta ala saab olla vaid sedavõrd turvaline, kui turvaline on välispiir. Käesoleva aasta juuni lõpuks jõuti kokkuleppele Euroopa piiri- ja rannavalve loomises (ingl k: European Border and Coast Guard). Tugevdatud agentuuri eesmärgiks koos Frontexiga peab olema võimeline kiiresti reageerima suuremahulistele hädaolukordadele piiril ja suunama valmisolekureservi ning tehnilist varustust kriitilistesse piirilõikudesse. 

Tihedama piirikontrolli ülesannet on kutsutud täitma ka juurutatav „sisenemise-väljumise“ süsteem (ingl k: Entry/Exit System), mis peaks täiustama kolmandate riikide kodanike liikumiskontrolli ELi välispiiridel, tuvastamaks ühtlasi isiku võimalikku seotust terroristlike võrgustikega või kuulumist muudesse kuritegelikesse ühendustesse.⁵ Abinõust loodetakse leevendust ka nn infiltreerumise probleemile, milles muuhulgas kasutatakse asüülitaotluse vahendeid illegaalsetel eesmärkidel.

Juba pikemalt laual olnud meetmena kiitsid Euroopa Parlament ning justiits- ja siseministrite nõukogu käesoleva aasta aprillis heaks reisijate broneeringuinfo (EU PNR) direktiivi. Paljuvaieldud broneeringuinfo vahetamise mõte on vältida logistilisi „andmeauke“ ja ületada sellealase infovahetuse tõrkeid terroristide, terrorismis kahtlustatavate või terrorismi toetavate isikute liikumisteede varajasel tuvastamisel. 

Teada ju on, et nii Pariisi kui Brüsseli terroriaktide korraldajad kasutasid eelnevalt korduvalt lennutransporti ja oleksid kiire ning vettpidava andmevahetuse korral pidanud julgeolekuasutuste vaateväljale jääma. Samalaadset kiiret infovahetust peaks koostöös logistikaettevõtetega rakendama ka laeva- ja rongireisijate puhul, seda enam, et nimetatud transpordiliike kasutatakse sageli ka illegaalseks lõhkematerjalide veoks.

Paralleelselt vaadatakse üle ja hinnatakse Schengeni piirieeskirja toimivust ning arendatakse Schengeni infosüsteemi (SIS), lisades sellele näiteks automaatse sõrmejälgede tuvastamise jm biomeetrilisi funktsionaalsusi. Lisaks isiku ja tema staatuse kindlakstegemisele peaks täiendused aitama senisest paremini tuvastada ka võltsitud dokumente. Schengeni infosüsteemi kiire arendamise olulisust iseloomustab 2015. aastal süsteemis sooritatud ligikaudu kolm miljardit päringut, mis oli 50 protsenti rohkem kui aasta varasemal võrdlusperioodil. 

Täiendavalt on Euroopa Komisjon saanud koostöös Interpoli, Euroopa Liidu välisteenistuse (EEAS) jt ELi agentuuridega valmis ühised riskiindikaatorid terroristlike välisvõitlejate liikumisteede tuvastamiseks ja logistiliseks hindamiseks. Piirikontrolli tihendamise uuenduste taustal kõlab olulise rakendusvajadusena politsei- ja piirivalveametnikke täiendavalt koolitada ning uusi koostalitlusvõimeid treenida. Viimase osas domineerib ühe põhiprobleemina endiselt keelebarjäär.

Terrorismi rahastamise ja relvade leviku kontroll

Terroristid vajavad tegutsemiseks raha, relvi ja lõhkematerjale. Käesoleva aasta veebruaris võeti vastu tegevuskava⁶ kiireloomuliste meetmetega terrorismi rahastamise täiendavaks tõkestamiseks, milles muuhulgas laiendatakse kriminaaltulualaseid sanktsioone ja varade külmutamise võimalusi nii Euroopa Liidus kui ka kolmandates riikides. Nimetatud tegevuskavale lisandus käesoleva aasta juuli alguses Euroopa Komisjoni plaan ELi rahapesu tõkestamise reeglite karmistamiseks järjekorras juba neljanda rahapesu tõkestamise direktiivi (ingl k: Anti-Money Laundering Directive – AMLD) abil. 

Viimase kohaselt sunnitakse kommertspanku viima läbi finantsvoogude lisakontrolle, eriti 11 riigi osas, kes on praeguseks kantud eritähelepanu nõudvate päritolumaade nimekirja. Olulise lisameetmena arendatakse paralleelselt ühist platvormi (FIU.NET) liikmesriikide finantsluure ja -analüüsi üksustele kiiremaks kahtlaste tehingute, võimaliku rahapesu ja terrorismi rahastamise alaseks infovahetuseks.

Käimasolev tulirelvade ja lõhkematerjalide käitluse revisjon on seadnud üheks põhiülesandeks piirata võimsamate poolautomaatrelvade kättesaadavust tsiviilkäibes ja parandada relvaregistrite alast infovahetust liikmesriikide vahel. Samuti näeme lähiaastatel ilmselt lõhkematerjalide tuvastamise pingsamat kontrolli reisiterminalides, avalikel üritustel jm rahvarohketes paikades. Üldise lähenemisena nähakse vajadust suurendada ka tollikontrollide võimekust ja laiendada tolliteenistuste volitusi terrorismivastases tegevuses.

Radikaliseerumise varajane tuvastamine

Üheks keerukamaks terrorismivastase võitluse tegevussuunaks on radikaliseerumise ennetamine ja varajane tuvastamine. Ainuüksi Prantsusmaal hinnatakse radikaalse islami mõju all olevaks ligikaudu 15 000 isikut, kellel erinevad valitsusasutused seetõttu n-ö silma peal hoiavad. Jõutud on mõningate tegevussuundadeni, kus ELi tasandi koostöö võiks selles teemas anda liikmesriikidele toetavaid võimalusi.⁷ Lisaks pikaajalistele lähenemistele läbi hariduskorralduse jm kultuurilis-kaasava mõõtme, rõhutatakse internetis leviva vihakõne ja terrorismipropaganda tuvastamise ning tõkestamise ülesannete olulisust. 

Viimane tähendab sisuliselt igapäevast sektoritevahelist koostööd vägivallale õhutavate veebikülgede avastamiseks ja sulgemiseks. Tänaseks on Europoli juurde 2015. aasta juulis eriotstarbeliselt loodud ELi internetiviidete üksus (ingl k: EU Internet Referral Unit) hinnanud üle 11 000 online-materjali ja teinud teadaolevalt rohkem kui 9000 eriviidet, sh üle 90 protsendi juhtudest on „märkega“ materjal vabatahtlikult ka veebist eemaldatud.

Samuti peab ELi tasand oluliseks deradikaliseerumise programmide juurutamist vanglates, kuhu on sellel eesmärgil nii 2015. kui ka 2016. aastal suunatud ligikaudu kaheksa miljonit eurot. Veelgi konkreetsema meetmena on loodud radikaliseerumise teadlikkuse võrgustiku oivakeskus (ingl k: Centre of Excellence within the Radicalisation Awareness Network – RAN), mis rakendab järgmise nelja aasta jooksul ligikaudu 25 miljonit eurot peatähelepanuga Lähis-Ida, Põhja-Aafrika, Lääne-Balkani ja Türgi suundadesse. 

Haridusprogrammi Erasmus+ vahenditest ligikaudu 400 miljonit eurot peaks eesmärgina samuti teenima kaasamise ja tolerantsuse suurendamise soove ning käesoleva aasta märtsis eraldatud täiendavad 13 miljonit eurot arendama sellealaste parimate kogemuste levitamist. Seejuures ei saa märkimata jätta ka „rohujuurele“ kõige lähemal asuvate kohalike omavalitsuste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamise olulisust radikaliseerumise õigeaegseks tuvastamiseks ning ennetavaks sekkumiseks. Viimastele on senini vaid napilt tähelepanu jagunud.

Välismõõde ja agentuuride vaheline koostöö

Migratsioonikriis tõstis taas fookusesse sise- ja välisjulgeoleku tiheda seotuse, mistõttu on terrorismivastase võitluse eksperte hakatud lähetama ELi välisdelegatsioonide juurde nii Alžeerias, Marokos, Tuneesias, Nigeerias, Iraagis, Jordaanias, Pakistanis, Liibanonis, Türgis kui ka Tšaadis ja Lääne-Balkanil. Oluline on tagada ELi sisejulgeoleku agentuuride ja välisteenistuse pidev infovahetus ning koostöö, tuvastamaks päritoluriikides kohapeal radikaliseerumist ning võimalikke ekstremistlikke siirdeid Euroopasse. 

Tegemist on olulise arenguga Euroopa Liidu sisejulgeoleku välismõõtme kindlustamisel. Terrorismivastase võitluse koostöötingimuste lisamine ELi väliskoostöö meetmetesse ja välisabi vahendite kasutamise kontrolli parandamine peaks samuti saama aktsepteeritud tegevusloogikaks.

Piiriülese infovahetuse kiirendamise lisameetmena on olemasoleva Prümi raamistiku laiendamine oluliseks võimaluseks DNA-profiilide, sõrmejälgede ja transpordivahendite registreerimisinfo andmete võrdlemiseks. Lisaks ELi liikmesriikide koostöövõimekuste arendamisele oleks oluline ka globaalse haardega Interpoli ressursside efektiivsem kasutamine. 

Euroopa Komisjon on sellel eesmärgil teatanud kõrgetasemelise infosüsteemide ja ELi agentuuride koostöövõime arendamise ekspertgrupi (ingl k: High Level Expert Group on Information Systems and Interoperability with EU Agencies) moodustamisest, hindamaks õiguslikke, tehnoloogilisi ja operatsioonilisi tegureid senise koostöö fragmenteerituse ületamiseks ning kasutatavate teabesüsteemide paremaks ühildamiseks.

Ringiga tagasi infovahetuse juurde

Läbi kõikide siseturvalisuse parandamise koostöömeetmete kulgeb tundliku närvivõrgustikuna usaldusliku infovahetuse olulisus. Eespool nimetatud Euroopa terrorismivastase võitluse keskuse tugevdamine nõuaks vajalike analüüsivõimekuste tõstmist, samuti operatsioonilise planeerimissuutlikkuse arendamist, sh eriti ühisoperatsioonide kavandamise ning vastavasisulise luureinfo koordineerimise osas läbi vastava keskuse (ingl k: Intelligence and Situation Centre – IntCen). 

Eelnev lisab koostöövaldkondadesse ELi tasandi analüüsikeskuste juurdepääsuvajaduse ka liikmesriikide kogutavatele digitaaltõenditele. Viimane omakorda tõstatab lisaks reale uutele õiguslikele ja tehnoloogilistele väljakutsetele järgmise laine andmekaitsealaseid diskussioone. Lõpptulemusena sõltub Euroopa edukus siseturvalisuse ja hea õiguskaitse tagamisel usaldusnivoost, mida saab konkreetseid koostööprojekte rakendades nii tõsta kui paraku ka langetada.

Ja lõpetuseks. Loodetavasti võivad nii erasektor, julgeolekupraktikud kui ka akadeemiline kogukond natukene rõõmustada „Horizon 2020 Secure Societies“ uuringu ja innovatsiooniprogrammi võimaluste üle, millega eelmisel aastal jagati ligikaudu 200 miljonit eurot erinevate projektide vahel, mis peaks Euroopa sisejulgeoleku aukude lappimist värskete ideede ning uuringupõhiste teadmistega toetama. Võimalus on.

______

¹ Vt Eurostat ec.europa.eu/eurostat/data/database andmeid märksõna ’security’ analüütilises -otsingus. Esitatud andmetes on käesolevas artiklis peamiselt tuginetud EL institutsioonide poolt avalikes allikates kajastatule, sh ülevaatele Implementation of the European Agenda on Security (2016). Brussels: European Commission.

² Communication from the Commission to the European Parliament, the Council, the European Economic and Social Committee and the Committee of the Regions The European Agenda on Security. COM/2015/185 final.

³ Vt sellel teemal ka R. Loik, Kuidas peatada terrorismi? – Postimees, 31.03.2016.

⁴ Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioonid (2010/C 83/01) Artikkel 83 lg 1.

⁵ Vastavate ettepanekute vastuvõtmine on kavandatud käesoleva aasta lõpuks, et süsteem võiks olla töökorras eeldatavalt 2020. aasta alguseks.

⁶ Communication from the Commission to the European Parliament and the Council on an Action Plan for Strengthening the Fight Against Terrorist Financing. COM/2016/050 final.

⁷ Vt Communication from the Commission to the European Parliament, the Council, the European Economic and Social Committee and the Committee of the Regions Supporting the Prevention of Radicalisation Leading to Violent Extremism. COM/2016/379 final.

How Legal, Technological and Operational Advancements Matter Integration Trends of EU Internal Security and Law Enforcement

Rising concerns about the spread of cross-border criminal networks and transnational terrorism have transformed the international security arena into a more diverse, fragmented, diffused, less visible and hardly predictable one. Thus, (in)security is more mobile and remote than some decades ago.

The turbulent global context in which security threats for Europe emerge reflects political, societal, economic and technology developments that bind states together in closer ways than ever before, enabling also rapid proliferation, diffusion of threats and the spread of cross-border crises, such as illegal mass immigration or terrorist activities.

Transnational organised crime takes a variety of flexible forms and even minor fragmented observations may be local reflections of an existence of some global criminal network.

The establishment of an integrated European security area requires efforts to develop common standards and joint practices in terms of harmonisation of legal systems, advanced integration of security measures and tools, coherence of procedures and shared operational methods of law enforcement.

Thus, let us discuss about the main integration trends, challenges and options of internal security reforms in the European Union (EU) from legal, technological and operational advancement perspectives.

I argue that some harmonisation of criminal law as sharing and pooling of sovereignty has been achieved on the supranational level.

The approach of supra-territoriality development is proposed in terms of shared security space management, where enhanced functional needs towards discursive coherence by copulative regulations and technological measures can be innovated to overcome some obstacles in the EU’s security integration and achieve further operational success.

Find my arguments and detailed discussion (links to full text incl):

Loik, Ramon (2016). Integration Trends of EU Internal Security and Law Enforcement: How Legal, Technological and Operational Advancements Matter. Baltic Journal of European Studies, Vol. 6, No. 2 (21), 3−27.

https://www.academia.edu/29385671/Loik_Ramon_2016_._Integration_Trends_of_EU_Internal_Security_and_Law_Enforcement_How_Legal_Technological_and_Operational_Advancements_Matter._Baltic_Journal_of_European_Studies_Vol._6_No._2_21_3_27

https://www.degruyter.com/view/j/bjes.2016.6.issue-2/issue-files/bjes.2016.6.issue-2.xml

Contribution to Law Enforcement Cooperation in West Balkans

Since April 2015 EULEX International Police Cooperation Unit (IPCU) has delivered to Kosovo Police International Law Enforcement Cooperation Unit (KP ILECU) staff numerous practical on-site trainings concerning Interpol rules and regulations from routine practical working perspective.

EULEX International Police Cooperation Unit organised a four-day training seminar for Kosovo Police on international police cooperation. Specialized training, held on 22-25 August, was focused on enhancing the performance of the Kosovo Police International Law Enforcement Coordination Unit (KP ILECU) and raising the awareness of specialized Kosovo Police (KP) investigative units. Two senior external consultants, specialised in Interpol and EUROPOL standards, conducted the training seminar, sharing their personal experiences and best European practice in delivering international cooperation in pre-trial investigation of criminal cases.

Since Kosovo Police is not yet a member of any international police cooperation organizations, their duties related to the international police cooperation are facilitated by UNMIK Interpol Liaison Office and European Union Office of Criminal Intelligence (EUOCI) and International Police Cooperation Unit (IPCU) within EULEX.  In the future, after becoming a full member of INTERPOL and EUROPOL, the International Law Enforcement Coordination Unit within Kosovo Police will resume also the duties of competency center.

As a result of this training seminar, all participants are now fully aware of international police cooperation bodies’ standards, rules and regulations and have the knowledge of the different channels and instruments to be used when they are involved in international police cooperation.

The training seminar brought together a total of forty six participants from KP ILECU and investigative units marking another successful cooperation between the two organisations. EULEX external experts also produced a manual on international police cooperation bodies, standards, rules and regulations which can prove helpful to the police officers while carrying out their duties.

The four day training seminar was concluded with the certificate award ceremony during which the Head of Executive Criminal Investigation Department, Gabrielle Sbano thanked trainers for their valuable contribution and presented certificates to all participants.

Source: http://www.eulex-kosovo.eu/?page=2%2C11%2C455

Contact: Stratpol.Consult@gmail.com

Hybrid Warfare – How the Baltic States Could Manage Better?

Ramon Loik

Johan Skytte Institute of Political Studies
University of Tartu
Institute of Internal Security
Estonian Academy of Security Sciences

E-mail: ramon.loik@gmail.com

The complex hybrid warfare from ambitious Russian Federation, strategically designed and targeted both to the Baltic States, and to entire NATO–Baltic region is something everyone should be more aware and alarmed.

The character of contemporary hybrid warfare – also called as a Gerassimov’s Doctrine in Russian terms – has been dramatically observable by the illegal annexation of Crimea and continuous conflict in East-Ukraine region, where Russia is attempting to continuously establish its politico-military and economic supremacy.

If the Kremlin’s aggressive policy is not stopped in Ukraine then who is next?

I. The Concept and Doctrine

The hybrid warfare has been recognized as an integral part of war history since the ancient times. Hence, the hybrid warfare is not something unique as such. Its contemporary ‘uniqueness’ comes mainly from following aspects –

(i)   new qualities of communications spreading

(ii)  cyber (IT) development potential, and

(iii) hyper-speed of information diffusion, taking into account that the peoples’ hearts and minds are ‘center of gravity’ of the hybrid warfare.

The well-coordinated and orchestrated use of regular and irregular forces, mix of conventional operations with the terrorists and insurgents, opens the new potentials to achieve advance, compared to conventional military strength.

Superiority in resources, including manpower, is not always decisive factor in hybrid conflicts. Equally important is willpower to expend the resources.[1] As ‘traditional’ hybrid warfare were labor-intensive and long-term affair[2], then some recent cases as the illegal annexation of Crimea have shown that the final stages of hybrid warfare can be successfully carried out by quite a limited amount of special forces (mainly GRU’s 10^th spetsnaz brigade in case of Crimea, for instance) in well-orchestrated way with other elements.

Thus, contemporary challenges to concepts of traditional defense and security brake the ordinary distinction between domains of military and civilian (social) security.[3] Therefore, the hybrid threats challenge some divisions between traditional military, civil governmental institutions, internal security and law enforcement.

The hybrid warfare is asymmetric and comprehensive, which calls to establish some new ‘force structures’. Thus, the method is highly non-standard, complex, and fluid adversary.

Synthesizing some various approaches proposed about the hybrid warfare, I developed and use the following definition –

The hybrid warfare is a tailored mix of multiple conventional and unconventional tools of warfare as special forces, regular military forces, irregular units, used simultaneously and adaptively with support of local unrest, active information warfare (propaganda), diplomacy, cyber-attacks, terrorist, non-state and criminal capabilities, and economic measures to achieve some aggressive political goals.

II. Consequences and Counter–Measures

Hence, we could call the hybrid warfare as a type of ‘shadow-proxy war’ with some civil elements, which are especially threatening the Baltic States –

(1) Active propaganda – both aggressive and/or strategically calculated more ‘soft’ approach. This can be direct or more-less under-covered PSYOPS, including targeted use of ‘soft power’ for unfriendly purposes.

Information operations can be very effective weapon; thus, balancing info-channels and advanced free media environment needs to be actively supported by the state budget.

(2) Attempts to corrupt target-state’s judicial and security system, including intelligence services, armed forces, border guard, police, and all the other law enforcement branches with the aim to weaken the rule of law and public trust towards the judicial system and constitutional order.

Corruption helps to employ co-workers in unfriendly purposes; therefore, additional counter-corruption measures needs to be guaranteed and advanced in judicial and security structures.

(3) Attempts to corrupt economic system, including external support to different organized crime activities, which could de-stabilize the social system in harmful way.[4] 

More attention and resources should be assigned to effective investigation of economic crimes, and monitoring of banking system, including advanced anti money-laundering measures.

(4) External support to political movements, parties and individual politicians whose may be useful for influencing decisions. Also – external support to radicalized politicians and political movements/parties whose radicalism could propose some destabilizing benefit (right-wing nationalist as ‘neo-Nazis’, for instance) to harm the international trustworthiness and image of the target-country. 

The radicalized movements and corrupted politicians are good targets in terms of different external manipulations, and public must be very well informed about such cases by free media.

(5) External support and active establishment of pro-Russia and Kremlin-favorable NGO-s, as well as external misuse of other ‘civil society’ elements, whose may be useful for active influence of public opinion and unlawful political attitude.

Such kind of organizations could be useful to support and/or initiate some ‘power vacuum’ momentum in due (targeted) time. For mitigation, the public must be aware; timely and well-informed about unfriendly intentions by free media.

As briefly explained, the hybrid adversary uses a combination of conventional and irregular (asymmetric) methods, as well as shadowed proxies.

Paradoxically, the defensive side needs also to be pro-active and asymmetric to counter the hybrid warfare. Intelligence sharing and cooperation with allies are the key questions here. Lack of analytical intelligence sharing could be a real obstacle to tackle with hybrid threats, as was also confirmed by the case of Crimea.

We should not loose information warfare beforehand, and keep our careful eye on every unfriendly attempt to actively manipulate peoples’ minds.

III. Deterrence and Readiness Before

The Baltic States should also continue to invest for strengthening viable deterrence. From the military point of view, the deployment of sufficient forces in due time is needed, including sufficient prepositioning.

Small multi-functional teams, and joint combined arms fire and maneuver, mobile protected firepower, counter-fire systems, mobile and survivable headquarters, cyber/jam proof communication are needed for military counter-effectiveness and deterrence in these conditions.

In summary, one should keep in mind that the hybrid war takes place on three distinct battlefields – the conventional one, the indigenous population of the conflict zone, and the international arena. A hybrid adversary is comprehensive, flexible and adapts quickly. Hence, we need to be comprehensively ready before it starts its final stages.

Last but not least, society as complex and turbulent space becoming more harmful for mix of external manipulations. Some of these manipulations are strategically well-designed tools of the hybrid warfare. Therefore, the weakest points are probably not military in the hybrid adversary, as shortly analyzed above. Moreover – the military itself is not only ‘military’ anymore.

Author is former Advisor to Estonian Minister of Defense and Vice–Rector of Estonian Academy of Security Sciences (2010–15). He also worked as a political advisor at the European Parliament (2004–7) in Strasbourg and Brussels. Ramon Loik researches and supervises at the University of Tartu, Johan Skytte Institute of Political Studies and Estonian Academy of Security Sciences, having more than 20 years security–related experience. He is a Member of Research and Development Council at the Estonian Ministry of Defense (MoD) and held a post as a National Voting Member of European Police College’s (CEPOL) Governing Board. His main research areas include EU JHA/AFSJ, European internal security and law enforcement policies, integration of transnational security communities, trans–Atlantic and Baltic security developments. Published by Rowman & Littlefield, Routledge and Blackwell.

---

[1] Murray, Williamson (2012) Conclusion: What the Past Suggests. In: Murray, Williamson and Mansoor, Peter R. (eds.) Hybrid Warfare. Fighting Complex Opponents from the Ancient World to the Present. Cambridge University Press, p. 294.

[2] Murray, Williamson and Mansoor, Peter R. (2012) (eds.) Hybrid Warfare. Fighting Complex Opponents from the Ancient World to the Present. Cambridge University Press.

[3] Schröfl, Josef; Rajaee, M. Bahram and Muhr, Dieter (2011) (eds.) Hybrid and Cyber War as Consequences of the Asymmetry. A Comprehensive Approach Answering Hybrid Actors and Activities in Cyberspace. Peter Lang.

[4] Loik, Ramon (with assistance from) Col. Smith, Robert (2015) Understanding European Security Integration: Fighting Criminal Interventions in the Baltic States. In: Mary N. Hampton and M. Donald Hancock (eds.) The Baltic Security Puzzle: Regional Patterns of Democratization, Integration, and Authoritarianism, pp. 92–116. United States of America: Rowman & Littlefield.

Kuidas peatada terroriste?

Ramon Loik

..See küsimus vaevab vägivallalainesse mähkunud Euroopat tänaseks üha painajalikumalt. Peale suhteliselt lokaalse tegevusraadiusega IRA ja ETA relvarühmituste ca kümnenditagust mahasurumist seisame täna Euroopas silmitsi n-ö rändterrorismiga, mis toob Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika konfliktid otse 'koju kätte', kui meenutada hiljutisi rünnakuid Pariisis ja Brüsselis, Euroopa südames.

Mõned päevad peale 22. märtsi Brüsseli terrorirünnakuid kogunenud justiits- ja siseministrid otsustasid koos Euroopa Liidu (EL) institutsioonidega võtta vastuseks rea terroriohje erimeetmeid. Õigupoolest, täpsustada ja kiirendada juba varasemalt kokkulepitud sisejulgeoleku abinõude rakendamist, kuna varasemale lisaks midagi põhimõtteliselt uut välja ei pakutud.

Välispiirid ja ühistransport parema kontrolli alla

Esiteks soovitakse kiiremas korras jätkata 'ühendatud jõupingutusi' Pariisi ja Brüsseli rünnakutega seotud kuritegelike võrgustike ning teiste sarnaste sidemete uurimiseks. Oluline on seejuures rõhutada, et ükski EL liikmesriik või ametkond ainiti ei suuda selle ülesandega edukalt toime tulla ja juba aastaid mantrana korrutatud tihedama koostöö vajadus peab bürokraatlikust 'pabertiigrist' ka reaalsuseks saama.

Koostöö paranemise käegakatsutavaks tulemuseks on lennureisijate broneeringuinfo (PNR) direktiiv ja selle kiirendatult rakendamine. Euroopa Parlamendis jätkub selles teemas ilmselt põhjalikum isikuandmete kaitse diskussioon. Broneeringuinfo meetme mõte on vältida seniseid 'andmeauke' ja ületada infovahetuse tõrkeid terroristide või terrorismis kahtlustatavate isikute liikumisteede tuvastamisel. Teada ju on, et nii Pariisi kui Brüsseli veresaunade korraldajad kasutasid korduvalt lennutransporti ja oleksid kiire ning vettpidava andmevahetuse korral pidanud julgeolekuasutuste radarile jääma. Kuid paraku ei jäänud..

Samavõrd oluline on jagada infot teiste logistikaettevõtjatega, kuna terrorismiga seotud isikud kasutavad aktiivselt ka ronge ja muid transpordivahendeid, sh relvade ning lõhkeseadeldiste veoks.

Justiits- ja siseministrid rõhutasid taaskord vajadust tugevdada Schengeni välispiiride süstemaatilist kontrolli, sealhulgas eriti tulirelvade valdamist ja vedamist ning Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) kolmandate riikide kodanikele laiendamist võimaldavate õigusaktide vastuvõtmist.

Samavõrd oluline on rakendada terrorismi rahastamise vastase võitluse tegevuskava, võidelda operatiivselt dokumendipettustega ja täita täies mahus olemasolevaid EL õigusakte lõhkeainete lähteainete käitluse kohta.

IT-võimaluste kiirem arendamine

Eestit puudutab ettepanekute paketist ilmselt kõige lähemalt vajadus kiiresti parandada julgeoleku, reisi- ja rände valdkonna Euroopa ning rahvusvaheliste andmebaaside koostalitlusvõimet, kuna nende arenduste pearaskust kandev EL IT-agentuur (Eu-Lisa) asub peakorteriga Tallinnas.

IKT-võimekuste arendamist julgeolekusektoris lubasime Euroopale ka siis, kui mõned aastad tagasi nimetatud agentuuri peamaja Eestisse toomist põhjendasime.

Sarnasesse paketti kuulub ka vajadus digitõendite efektiivsemaks kogumiseks ja e-piiride programmi tempokam arendamine, millega seoses tuleb kiirendada Schengeni infosüsteemi (SIS) üle-Euroopalise automaatse sõrmejälgede tuvastamise süsteemi väljatöötamist.

Avalikkusele seni suhteliselt tundmatu ametikandja – EL terrorismivastase võitluse koordinaator, samuti EL eesistujariik ja Euroopa Komisjon lubavad juba juuniks esitada konkreetsed tegevused terroriteabe kogumise ning kontrollimise parandamiseks. Jällegi näeme, et üheks põhiprobleemiks on õigeaegse ja kvaliteetse infovahetuse tagamine vastutavate ametkondade vahel. Sinna tulekski suunata ennetava operatiivtöö põhitähelepanu ja lisaressurss.

Rohkem kaasata omavalitsusi ja eksperte

Vajalike meetmete arsenal puudutab ka kohalikke omavalitsusi. Peaasjalikult radikaliseerumise tundemärkide varajaseks tuvastamiseks, radikaliseerumise ennetamiseks ja rehabilitatsiooni programmide rakendamiseks.

Sellisest n-ö radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustikust loodetakse abi, toetust ja koostööd nii erialatöötajatele kui kodanikuühiskonnale. Täiendava vastumeetmena lubab Euroopa Komisjon paremat koostööd ka IT-ettevõtjatega, sh interneti foorumites, astumaks vastu levivale vihakõnele ja terrorismi propagandale.

Terrorismivastase koostöö tugevdamist erasektoriga tuleb igati tervitada, kuna toob valdkonda vajalikku lisaressurssi ja -kompetentsi.

Käesoleva aasta juuniks ootame Euroopa Komisjonilt käitumisjuhendit internetis leviva radikalismi ohjamiseks.

Viimase olulise abinõuna lubavad justiits- ja siseministrid luua EL politseiameti Europol juurde Euroopa terrorismivastase võitluse keskuse riiklike ekspertide ühise kontaktrühma näol, toetamaks liikmesriikide õiguskaitseasutusi rahvusvahelise ning piiriülese torroriohu uurimisel. Loodavale ekspertrühmale lubatakse kasutada anda Europoli vahendeid nn välisvõitlejate ja terrorismi rahastamise, samuti ebaseaduslike tulirelvade liikumise ning veebipropaganda leviku tihendatud jälgimiseks.

'Pabertiiger' tuleb tegudele juhtida

Lõpetuseks olgu ehk toonitatud, et loetletud meetmetest enamus on juba täna Euroopa Liidu sisejulgeoleku ja õiguskaitse tagamise arsenalis olemas, kuid ilmselt liikmesriikide erinevate õiguskordade ning ametkondade vahelise suhtlemise puslesse takerdunud.

Koostöö parandamise heaks indikaatoriks siinkohal on ühiste uurimisrühmade käivitamine ja loodetav tulemuslikkus, kogumaks ning vahetamaks uurimistõendeid piiriüleselt ning ametkondade vaheliselt. Selleks tuleb EL tasandil lisaressurssi eraldada, sh mitte liigsesse bürokraatiasse takerduda.

Praegust kriisi tuleb võtta olulise õppetunnina reaalsest vajadusest sisejulgeolekualast koostööd ja integreeritust tugevdada.

Keegi ilmselt väga ei kahtle, eelnevale lisaks, vajaduses arendada edasi terrorismivastase võitluse tihendatud koostööd Euroopa Liidu, Türgi, Põhja-Aafrika, Lähis-Ida ja Lääne-Balkani riikide vahel. Seda on ju ka varasemalt tehtud, kuid senisest otsustavamaks võimaldamiseks tuleb Euroopal kodutöö teine pool samuti kiiremas korras ära teha, st ambitsioonikad programmid ja seesmised koostöökokkulepped ka reaalselt käivitada ning EL julgeoleku 'pabertiiger' tulemuslikult tegudele juhtida.

- Et kriisis mitte ainult Türgile lootma jääda.

twitter @StratPolConsult

The Migration Crisis in European Union

We Face on Test for EU Internal Security and Momentum for Advanced Integration

Dear Reader,

Welcome to a new strat.pol blog!

The European Union (EU) is facing the greatest contemporary migration crisis that thoroughly tests and changes its internal security system.

The problem of mass immigration, including that of cross-border organized human trafficking is far from being new to the EU, but dramatically increasing pressure is becoming a source of radicalism.

One cannot say that the EU has not done anything to resolve the crisis, but assessing the escalating situation, the measures taken have not been sufficient. Hundreds of millions of European taxpayers’ money that already has been allocated to countries of origin are likely to have been lifted to the corrupt channels of some failed states.

The EU has practiced a liberal immigration and asylum policy, and the organized networks of traffickers are actively (mis-)using it in their ‘business model’. 

The modern slave trade is ready for violence, in order to extort more money out of the victims; it is estimated to be ca 1.500 or more dollars per place in a 'boat of misery'.

According to European Police Office Europol, approximately 10.000 children have been ‘lost’ during the ongoing crisis. The issue is predictably expanding because the instability and civil wars in neighborhood will be lingering for many more years.

The European Council has been decided to triple the funding for rescue operations, including the EU operations Poseidon and Triton on Mediterranean. Many EU Member States also provide technical assistance, which is certainly good, because additional financial and cooperation aid will be granted to the solidary.

The above solutions, however, is not enough and the necessity of relocation options of the refugees by way of some distribution mechanism is pushing onto the table.

The Member States, which are under the greatest pressures are unable to adhere to the Dublin regulations, and thereby undermines the credibility of the entire Schengen area. At the same time, the EU has no clear legal basis for compulsory resettlement.

The action plans recently proposed focuses on border security. 

The mandate of the EU border agency Frontex is still limited and the entire migration problems cannot be rolled onto the shoulders of coordinating agency with its slightly more than 300 employees and ca 120 million-euro budget. The development of a new program for more rapid return under the coordination of the Frontex is a topical measure, which could have a somewhat longer-term impact.

The ongoing crisis has clearly highlighted the need for more proactive cooperation between the EU internal security agencies. Thus, the operational cooperation should be brought deeper forward in the external dimension. 

It is also time for better application of the European External Action Service for strengthening of the contribution of the EU delegations in combating illegal immigration.

The EU has, in fact, a significant resource for ensuring its internal security if constructive solutions targeted to advanced integration and coherent governance could be agreed.

We will follow the next important steps of strategic security and law enforcement planning with related issues in this blog, as well as practical advancements and challenges to guarantee safe & secure of Europe.

Sincerely Yours,

Ramon Loik

Founder & CEO StratPolConsult Int.Ltd

twitter @StratPolConsult
Stratpol.Consult@gmail.com